{"id":1037,"date":"2025-10-01T23:16:31","date_gmt":"2025-10-01T23:16:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sskosmos.ee\/?p=1037"},"modified":"2025-11-16T08:49:37","modified_gmt":"2025-11-16T08:49:37","slug":"poneroloogia-kurjuse-allikas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sskosmos.ee\/en\/kirjad\/poneroloogia-kurjuse-allikas\/","title":{"rendered":"Ponerology: The Genesis of Evil"},"content":{"rendered":"\n

Poneroloogia on teadusharu, mis uurib kurjuse teket, levikut ja m\u00f5ju \u00fchiskonnas, kultuuris, religioonis ja terves inimkonnas.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4htume uuringutesse m\u00f5ttega, et kurjust ei ole p\u00e4riselt olemas. Skandaalne! Kas pole?Ent olemas on meie usk kurjusesse – ja see on v\u00e4ga ohtlike tagaj\u00e4rgedega meile k\u00f5igile. <\/p>\n\n\n\n

Et v\u00e4ltida kurjust ja sellest keelduda, tuleb esmalt olla suuteline seda \u00e4ra tunda ja tuvastada. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201cIssand l\u00f6\u00f6b sind hullumeelsusega, s\u00f5gedusega ja meeltesegadusega.\u201d<\/em> (5Ms 28:28)<\/p>\n\n\n\n

Tundub, et Vana Testament ei k\u00e4sitle s\u00f5gedust patu, vaid tagaj\u00e4rjena; seega, see pole moraalse valiku, vaid seisundi k\u00fcsimus. Selles m\u00f5ttes kannab termin \u201cs\u00f5gedus\u201d endas t\u00e4pset ja ajaloolist t\u00e4hendust: v\u00f5imetus n\u00e4ha v\u00f5i m\u00f5ista, mis on t\u00f5eline ja hea.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f6\u00f6me siis poneroloogia abil tuletatud kurjajuure lauda: ps\u00fchhopaatia<\/strong> ja skisoidiline s\u00f5gedus<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

S\u00f5geduse spekter<\/h2>\n\n\n\n

Naturaalseid ps\u00fchhopaate \u2013 neid, kes s\u00fcnnivad vastava ajukahjustusega \u2013 on v\u00e4ga v\u00e4ike protsent populatsioonist*<\/a>. Ent kultuurist ja kasvatusest kantud skisoidsus<\/strong> on juba m\u00e4rksa laialdasem n\u00e4htus.<\/p>\n\n\n\n

Skisoididel on samuti v\u00f5ime tunnetada teiste emotsioone ja vajadusi v\u00e4henenud, kuigi mitte tingimata t\u00e4ielikult kadunud nagu ps\u00fchhopaatidel. Nad on \u201cpimedad, aga ehk natuke v\u00e4hem\u201d \u2013 ja just see osaline n\u00e4gemine muudab nad tihti veel salakavalamaks. Lobaczewski kirjeldab Political Ponerology<\/em> raamatus, kuidas just skisoididest saavad tihti manifestide, ideoloogiate ja \u201csuure visiooni\u201d kandjad \u2013 Karl Marx ja tema Das Kapital<\/em> on sellest \u00fcks ilmekas n\u00e4ide.<\/p>\n\n\n\n

Meie kontekstis t\u00e4hendab see eriti m\u00f6\u00f6dunud bol\u0161evike-re\u017eiimi p\u00e4randiks j\u00e4\u00e4nud kollektiivset kroonilist traumaj\u00e4rgset stressih\u00e4iret<\/strong>. Selle raames elab p\u00e4ris palju inimesi k\u00fclma v\u00f5i olematu s\u00fcdamega \u2013 m\u00f5nel tuleb see roll libedamalt v\u00e4lja kui teisel.<\/p>\n\n\n\n

Normaalse inimese dilemma<\/h3>\n\n\n\n

Kui p\u00fc\u00fcad (salaja v\u00f5i isegi endale teadmata \u201cnormaalse inimesena\u201d) k\u00fclmas\u00fcdamlike reeglite j\u00e4rgi m\u00e4ngida, v\u00f5id tunda, et elu ei edene p\u00e4ris h\u00e4sti. Kui pole end osavalt s\u00fcndsuse piire ignoreerima h\u00fcpnotiseerinud, siis ei kannata lihtsalt teatud asju teha<\/strong>. Mida sa s\u00fcdamliku inimesena teed, kui p\u00f5hilised moodused \u201cedu\u201d saavutada on pettuse ja pealesurumise, v\u00f5i oma loomusliku olemuse allasurumise teel?<\/p>\n\n\n\n

Hunt kaelarihma ei kanna \u2013 mitte sellep\u00e4rast, et ta oleks \u201cparem\u201d, vaid sellep\u00e4rast, et tema loomus seda ei luba. S\u00f5ge n\u00e4eb k\u00f5igis koera ja tahab nad kodustada. Paljud suruvad selle refleksi maha ja lasevad end orjastada \u2013 ohverdades oma hinge ja tervise.<\/p>\n\n\n\n

Kuldkala haile hambaid ei n\u00e4ita \u2013 ega puu otsa ka ei roni. Miks? Sest sul on midagi, mida s\u00f5gedatel pole: s\u00fcda ja s\u00fcdametunnistus<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Pole siis ime, et t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas \u201cnormide\u201d t\u00e4itmiseks on vaja erguteid ja tuimesteid, et sammu pidada. Vaigista oma s\u00fcda. Suru alla oma \u201ct\u00e4iesti kasutu\u201d loov-loomus. Toimi nagu masin.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Faktid, tunded ja geniaalsus<\/h2>\n\n\n\n

\u201cFaktid ei hooli sinu tunnetest!\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

Jah, t\u00f5si! Sest fakti taga pole m\u00f5tlejat ega tundjat. Ent iga tunne v\u00f5ib olla fakt<\/strong>. Ja fakt on ka see, et s\u00f5gedad teatud tundeid tunda ei saa \u2013 mist\u00f5ttu on igasugune vabandus neilt pelgalt kosmeetiline. Oled v\u00e4ga haruldase juhuse otsa sattunud, kui sedagi pakutakse.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5gedad kipuvad terveid inimesi n\u00e4gema ebaterviklikena, sest terved inimesed \u201cjuhinduvad t\u00e4ienisti oma emotsioonidest\u201d. See pole p\u00e4ris t\u00f5si \u2013 ent otsuste tegemisel v\u00f5tame oma emotsioone ja teiste emotsioone oma teadvuse taseme raames ikka arvesse. Ja selle abil saab teha intelligentsemaid, mitte rumalamaid otsuseid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Tunded ja tunde-teadlikkus on \u00fcks oluline tahk riskiteadlikkuses<\/strong>. Meie k\u00f5hutunded ja muud emotsioonid \u2013 mis ei ole tingimata sub-200 teadvusetaseme<\/a> (\u00e4revus, neuroosid, viha, uhkus) t\u00f5kestatud \u2013 aitavad meil riske hinnata.<\/p>\n\n\n\n

Tunnetel on oluline roll, funktsioon \u2013 nad on oluline osa sellest nahast, millega elus osaleme.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5gedad ei oska riske \u00f5igesti hinnata, sest neil puudub t\u00e4is emotsionaalne tagasiside. See ei t\u00e4henda, et nad oleksid julgemad v\u00f5i nutikamad \u2013 see t\u00e4hendab, et nad on pimedamad<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Kas s\u00f5gedus aitab geeniusele?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Andrew Lobaczewski argumenteeris oma teoses Political Ponerology<\/em>, et ei<\/strong> \u2013 s\u00f5gedad on \u00fcldiselt keskmisest madalama intelligentsiga. Nad on enesehinnangu osas muidugi n\u00f5nda pimedad, et peavad end tihti geeniuseks \u2013 ja aeg-ajalt suudavad selles ka teisi veenda, nagu Karl Marx oma teosega Das Kapital<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Ajukahjustus \u2013 ja ka ajukahjustuse imitatsioon: s\u00f5gedus \u2013 on nagu v\u00e4rvipimedus<\/strong>. Selle ohvrist m\u00f5tleja ei taipa, et tema k\u00e4imasolev idee on heal juhul keskp\u00e4rane v\u00f5i alla k\u00f5ige arvestust. Ent ta r\u00e4\u00e4gib sellest sellise enesekindlusega, et nii-m\u00f5nigi teine l\u00e4heb kaasa ja kiidab \u201cgeeniust\u201d takka.<\/p>\n\n\n\n

\u201cAga IQ-taseme testid n\u00e4itavad ju, et\u2026\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

Geniaalsus ei ole IQ ega \u00fche indiviidi m\u00f5\u00f5detav tarkuse tase. Geniaalsus on \u00fcks inimkonna omadustest, mis v\u00e4ljendub millegi v\u00f5i kellegite koost\u00f6\u00f6s – t\u00f6\u00f6, mis ei saa olla motiveeritud isekusest, uhkusest, vihast, hirmust, apaatiast, s\u00fc\u00fcst ega h\u00e4bist.<\/strong> Geniaalsus on meis igas \u00fches olemas, kuid avaldub vaid siis, kui selle eesm\u00e4rk on suurem enese- v\u00f5i omade upitamisest. <\/p>\n\n\n\n

Ka \u00fclik\u00f5rge IQ-ga inimene lahmib ajupeetuses, kui hakkab vaidlema vastu oma poliitilisele rivaalile. V\u00f5i kui ohvitser sind v\u00f5i su vara arestides ei ole tema ise, vaid s\u00fcdametu droon, kes esindab Institutsiooni huve. K\u00f5rge IQ v\u00f5ib olla aga eelduseks sellele, et sobiksid teatud valdkondadesse, mis vajavad vastavat loogika ja s\u00f5nam\u00f5tlemise v\u00f5imekust.<\/p>\n\n\n\n

Legendaarsete artistide kunst on meile t\u00e4nap\u00e4evani tunnistuseks kaedetav ainult sellep\u00e4rast, et seda kunsti hoitakse, hooldatakse ja kaitstakse<\/strong> \u2013 mitte ei h\u00e4vitata.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Mida nende hulludega k\u00fcll peale hakata?<\/h2>\n\n\n\n

Aju plastilisuse t\u00f5ttu juhtub aeg-ajalt, et kahjustuse kompenseerimiseks leiab m\u00f5istus mooduse, kuidas ajukahjustunud inimene funktsionaalsuse s\u00e4ilitada saaks. Alfred Adler kirjeldas oma Individuaalps\u00fchholoogia teooria raames<\/em>, kuidas see v\u00e4ljendub \u00fclekompenseerimises<\/strong> \u2013 ala- v\u00f5i \u00fclev\u00e4\u00e4rsuskomplekside kujunemisel. Kusjuures, oluline on m\u00f5ista:<\/strong> emotsionaalset empaatiat ei saa taastada. Kompensatsioon ei t\u00e4henda \u201ctervenemist\u201d, vaid funktsionaalse rolli leidmist, kus kahjustus ei kahjusta teisi.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcll aga ei v\u00e4lista<\/span> suutmatus tunda h\u00e4bi v\u00f5i s\u00fc\u00fcd valgustumist, armastust ja muid k\u00f5rgemaid teadvusetasemeid<\/strong>. Anaboolsetelt j\u00f5uv\u00e4ljadelt l\u00e4htudes saab ka “ps\u00fchhopaatne” inimene \u00fchiskonnale suurt v\u00e4\u00e4rtust lisada, aga kuna neil see sisemine kompass puudub, kulub neile \u00e4ra moraalne reeglistik \u2013 v\u00f5i veel parem \u2013 s\u00f5ber, \u00f5petaja v\u00f5i kaaslane, kelle hea moraalitunnetus aitab neil maailmas kasv\u00f5i p\u00fchaklikult juhinduda. Ka ps\u00fchhopaadid saavad oma suhtumist muuta – ja oma suhtumisega oma teadvuse taset t\u00f5sta – ja sellega ka terve maailma teadvuse taset. <\/p>\n\n\n\n

Ehk siis selle asemel, et oma v\u00e4\u00e4rastunud maailmavaadet maailmale Napoleoni-moodi peale suruda, saab inimene panustada ja \u00fclej\u00e4\u00e4nuga \u00fchte kuuluda l\u00e4bi panustamise aladel, milledes k\u00fclma n\u00e4rviga inimesed on paremad kui tavalised inimesed. Kirurg, kes peab s\u00e4ilitama kindlat k\u00e4tt. Riskikapitalist, kes peab kiirelt otsustama. S\u00f5jaline juht lahinguolukorras, kus emotsioonid v\u00f5ivad olla takistuseks. Aga mitte poliitik, kes otsustab miljonite inimeste heaolu v\u00f5i h\u00e4daolude \u00fcle. <\/p>\n\n\n\n

Kui \u00fchiskondlikul tasemel inimesi vastavalt nende \u201ctalentidele\u201d sinna suunata, leevendab see elulisi raskusi. Tavaline inimene saabki seda probleemi lahedada olles see “armastav naaber”. <\/p>\n\n\n\n

V\u00f5iks ju loota, et tuleb sealt siis rohkem oman\u00e4olisi kunstnikke, v\u00e4simatuid vahendajaid, andekaid kirurge, asjalikke lihunikke, riskikullereid, teravaid juriste ja eksperimentaalseid ettev\u00f5tjaid \u2013 rohkem kui Napooleone, Staalineid, Hitlereid<\/strong> ja muid vallutushimulisi t\u00fcranne, kes oma alav\u00e4\u00e4rsuskompleksides \u2013 kergelt \u00f6eldes \u2013 nii-pisut \u00fcle pingutasid oma \u201cgeniaalsete\u201d visioonide ja \u201cs\u00f5pruse\u201d pealesurumisega.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Soovituslikud autorid<\/h2>\n\n\n\n

Need teosed tuleks kindlasti lugeda \u2013 ja mitu korda:<\/p>\n\n\n\n