Carlo M. Cipolla avaldas 1976. aastal \u00fche tabava ja asjakohase essee, mis eksisteerib t\u00e4na imepisikese raamatuna. Selle sisuks on inimrumaluse lahkamine v\u00e4ikese joonise ja selgituse kujul l\u00e4bi viie lihtsa reegli v\u00f5i seaduse.<\/p>\n\n\n\n
Kuna rumalus on v\u00e4ga tihedalt seotud kurjusega – seda kinnitaks ka gnostikute kujutus maailmast ja nende idee “gnoosisest” – on inimrumaluse baasseadus v\u00e4gagi asjakohane poneroloogia-teemalistesse<\/a> m\u00e4rkmetesse lisada.<\/p>\n\n\n\n Esimene seadus:<\/strong> Teine seadus:<\/strong> Kolmas seadus:<\/strong> Neljas seadus:<\/strong> Viies seadus:<\/strong> Et Cipolla m\u00e4\u00e4ratud esimene inimrumaluse seadus – absoluutselt igas eluvaldkonnas rumaluse kaal \u03c3 (sigma) on alati suurem kui sa ootad – on samal ajal vaimukas (t\u00f5si ja humoorikas) t\u00e4helepanek, on veelgi m\u00f5istust-selgidavam tema poolt visandatud graafiline kujutis.<\/p>\n\n\n\n Olgu siis pikali X-teljel<\/strong> m\u00e4rgitud m\u00f5isted vasakult-paremale: “-kahjulik kuni +kasulik ENDALE”<\/strong><\/p>\n\n\n\n P\u00fcstisel Y-teljel<\/strong> m\u00e4rgitud m\u00f5isted: “-kahjulik kuni +kasulik TEISTELE”<\/strong><\/p>\n\n\n\n Loeme k\u00f5igepealt \u00fclemised vasakult paremale ja siis alumised vasakult paremale:<\/p>\n\n\n\n Sellesse tabelisse saad iga vaadeldava teo v\u00f5i otsuse m\u00e4rkida punktikesega. Kuhu iga punktike lisada, m\u00f5\u00f5dad selle j\u00e4rgi:<\/p>\n\n\n\n Reeglid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kolmanda kvadrandi alumisest vasakust nurgast leiame k\u00f5ige rumalamad teod<\/strong>: need olid maksimaalselt kahjulikud endale JA maksimaalselt kahjulikud ka teistele.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5nikord tuleb rumal otsus teadmatusest, teinekord aga hapnevast, kibestunud hingest – “Kui mina ei saa, \u00e4rgu saagu keegi teine ka!”<\/em><\/p>\n\n\n\n Bandiit neljandas kvadrandis on endiselt kahjulik \u00fchiskonna silmis, kuid ta suudab olla kasulik iseendale. Lamava X-telje keskmes, rumaluse piiri l\u00e4hedal, on tal sellest k\u00fcll marginaalne kasu. Oma kvadrandi paremas all nurgas on ta aga suutnud olla endale maksimaalselt kasu(m)lik, ent teistele tekitanud maksimaalset kahju. P\u00fcsti Y-telje suhtes \u00fclespoole liikudes hakkab teistele tekitatud kahju v\u00e4henema – intelligentse teljega l\u00e4hekuti on tegemist juba tavap\u00e4rase majandusliku \u00fcmberkantimisega, mis majanduse kogumahtu ei v\u00e4henda.<\/p>\n\n\n\n Abitud on selles osas kui r\u00f6\u00f6vlite vastand – ehk on esimene kvadrant just see, kust r\u00f6\u00f6vlid oma osad haukavad. Abitud tehingud on sellised, mis on kahjulikud endale, kuid kasulikud teistele.<\/p>\n\n\n\n Paremal \u00fclevas nurgas on siis otsus, mis on ennasth\u00e4vitav, kuid v\u00e4ga – miks mitte lausa \u00fclendavalt – kasulik teistele. M\u00f6\u00f6da p\u00fcstist Y-telge alla laskudes see kasu teistele kahaneb, ent m\u00f6\u00f6da lamavat X-telge kahaneb aga kahju iseendale.<\/p>\n\n\n\n Diagonaalist vasakule-alla j\u00e4\u00e4v osa<\/strong> (puudutab kokku rumalaga): Diagonaalist paremale-\u00fcles j\u00e4\u00e4v osa<\/strong> (intelligentse teljega kokkupuutuv): J\u00f5uamegi teoeertilisse keskmisse punkti, neutraalsusesse<\/strong>, kuhu langenud otsused ja teod ei ole kellelegi ei kasulikud ega kahjulikud.<\/p>\n\n\n\n Pane t\u00e4hele:<\/strong> K\u00f5ik, mis diagonaalist j\u00e4\u00e4b paremale-\u00fcles<\/strong> nii bandiidi kui abitu kvadrantides, on tavaline majandusringlus<\/strong> – tehingud, kus suures pildis majanduslikku kahju ei ole, vaid v\u00e4\u00e4rtus\/vara lihtsalt liigub \u00fchtedest k\u00e4itest teistesse. Hawkinsi teadvuse kaardi p\u00f5hjal [LOE L\u00c4HEMALT]<\/a> v\u00f5iks ka m\u00f5elda, et antud diagonaal v\u00f5iks olla see kriitiline punk 200. <\/p>\n\n\n\n Liigume keskelt vaikselt paremale ja \u00fcles – sealt hakkavad juba tulema win-win<\/em> otsused<\/strong>, millest v\u00f5idab nii tegutseja kui teised. Need me nimetame intelligentseteks otsusteks<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n \u00dcks otsus ei m\u00e4\u00e4ra midagi – ei \u00fche inimese, perekonna, kommuuni, linna, rahvuse kohta. Rohkemate m\u00e4rkmete korral v\u00f5ib aga tabelis mingisugune kalduvus esile tulla – kas ka tegemist on m\u00e4rkmete tegija kalduvuse v\u00f5i t\u00f5epoolest vaadeldavaga, on juba omaette ooper.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5imalik, et t\u00e4nu meie oma puudulikkusele informatsiooni hindamise osas ei ole sellel tabelil praktiliselt rakendatavat v\u00e4\u00e4rtust – p\u00e4rismaailmas v\u00f5ivad tegude tagaj\u00e4rjed ulatuda kaugemale, kui me arvata oskame.<\/p>\n\n\n\n Kahju levib eksponentsiaalselt ja puudutab rohkem inimesi, kui me ise kokku puutume – aga samas – niisamuti saavad levida ka head teod.<\/p>\n\n\n\n Ehk on sellised teod ka oma vaimu perspektiivis meile k\u00e4ttesaadavad – kuigi Jeesuse keha l\u00f6\u00f6di risti ja sellega kahtlemata kaasnes piin, valu, lein – juhtus tema vaimuga midagi erakordset.<\/p>\n\n\n\n Niisamuti on igas vaimu ja s\u00fcdamega inimeses ehk olemas see m\u00f5\u00f5de, kus maine keha teenides ikka paratamatult ajas kulub ja aegub, ent vaim kasvab ja inspireerib teisigi<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Kui seda kedagist v\u00f5i midagist aga ka vaim aina n\u00fcrineb, ehk oled tegemas misagi rumalat v\u00f5i teenid m\u00f5nda r\u00f6\u00f6vlit \ud83d\ude42<\/p>\n\n\n\n
\n\n\n\nViis baasseadust<\/h2>\n\n\n\n
Alati ja v\u00e4ltimatult k\u00f5ik alahindavad ringluses olevate rumalate inimeste arvu.<\/p>\n\n\n\n
T\u00f5en\u00e4osus, et teatud inimene on rumal, on s\u00f5ltumatu k\u00f5ikidest tema teistest iseloomujoontest.<\/p>\n\n\n\n
Rumal on inimene, kes p\u00f5hjustab kahju teisele inimesele v\u00f5i grupile ilma ise sellest midagi v\u00f5itmata – veel enam rumal, kui lisaks teistele kannatab ka ise kahjudes.<\/p>\n\n\n\n
Mitte-rumalad inimesed alati alahindavad rumala inimese kahjulikku j\u00f5udu. T\u00e4psemalt – mitte-rumalad inimesed pidevalt unustavad, et igal ajal, igas kohas, igal tingimusel tehingud rumala inimesega osutuvad v\u00e4ga kalliteks, kulukateks vigadeks.<\/p>\n\n\n\n
Rumal inimene on k\u00f5ige ohtlikumat t\u00fc\u00fcpi inimene. Rumal inimene on ohtlikum kui bandiit.<\/p>\n\n\n\n
\n\n\n\nGraafiline mudel<\/h2>\n\n\n\n
![\"Inimrumaluse](\"https:\/\/i0.wp.com\/sskosmos.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/Inimrumaluse-pohiseadused-Carlo-M-Cipolla-Graafik-Tabel.webp?resize=600%2C600&ssl=1\")
<\/figure>\n\n\n\nTelgede kirjeldus<\/h3>\n\n\n\n
Neli kvadranti<\/h3>\n\n\n\n
\n
\n\n\n\nKuidas tabelit kasutada?<\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
\n\n\n\nKvadrantide l\u00e4bik\u00e4imine<\/h2>\n\n\n\n
3. Rumal (alumine vasak)<\/h3>\n\n\n\n
4. Bandiit (alumine parem)<\/h3>\n\n\n\n
1. Abitu (\u00fclemine vasak)<\/h3>\n\n\n\n
Teeniv vs ennastsalgav<\/h4>\n\n\n\n
Koondab enda alla teod, mis on abitud ennastsalgavas<\/strong> m\u00f5ttes – nende tehingute tulemusel kaob v\u00e4\u00e4rtust tervest maailma majanduslikust mahust.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ib olla juba anaboolsem ja vaimulikum. Siinne abitus v\u00f5ib ollasiegi m\u00f5neti alistuv, teeniv, teadlikult ennastohverdav<\/strong> kellegi teise (v\u00f5i lausa mingi grupi, rahvuse v\u00f5i tsivilisatsiooni) h\u00fcvanguks. Siine isiklik kaotus \u00fcldjuhul on lihtsalt \u00fcmber kanditud teistele, suures pildis maailmas varanduse varud sellisel juhul ei v\u00e4henenud. <\/p>\n\n\n\nNeutraalsus (keskpunkt)<\/h3>\n\n\n\n
2. Intelligentne (\u00fclemine parem)<\/h3>\n\n\n\n
\n\n\n\nPraktilise rakendatavuse piirid<\/h2>\n\n\n\n
\n\n\n\nVaimne perspektiiv<\/h2>\n\n\n\n
\n\n\n\nViited<\/h2>\n\n\n\n