Sissejuhatus
Et vältida rumalust ja sellesga kaasnevat kurja, tuleb esmalt olla suuteline seda ära tunda.
Carlo M. Cipolla avaldas 1976. aastal ühe tabava ja asjakohase essee, mis eksisteerib täna imepisikese raamatuna. Selle sisuks on inimrumaluse lahkamine väikese joonise ja selgituse kujul läbi viie lihtsa reegli või seaduse.
Kuna rumalus on väga tihedalt seotud kurjusega – seda kinnitaks ka gnostikute kujutus maailmast ja nende idee “gnoosisest” – on inimrumaluse baasseadus vägagi asjakohane poneroloogia-teemalistesse märkmetesse lisada.
Viis baasseadust
Esimene seadus:
Alati ja vältimatult kõik alahindavad ringluses olevate rumalate inimeste arvu.
Teine seadus:
Tõenäosus, et teatud inimene on rumal, on sõltumatu kõikidest tema teistest iseloomujoontest.
Kolmas seadus:
Rumal on inimene, kes põhjustab kahju teisele inimesele või grupile ilma ise sellest midagi võitmata – veel enam rumal, kui lisaks teistele kannatab ka ise kahjudes.
Neljas seadus:
Mitte-rumalad inimesed alati alahindavad rumala inimese kahjulikku jõudu. Täpsemalt – mitte-rumalad inimesed pidevalt unustavad, et igal ajal, igas kohas, igal tingimusel tehingud rumala inimesega osutuvad väga kalliteks, kulukateks vigadeks.
Viies seadus:
Rumal inimene on kõige ohtlikumat tüüpi inimene. Rumal inimene on ohtlikum kui bandiit.
Graafiline mudel
Et Cipolla määratud esimene inimrumaluse seadus – absoluutselt igas eluvaldkonnas rumaluse kaal σ (sigma) on alati suurem kui sa ootad – on samal ajal vaimukas (tõsi ja humoorikas) tähelepanek, on veelgi mõistust-selgidavam tema poolt visandatud graafiline kujutis.
Telgede kirjeldus
Olgu siis pikali X-teljel märgitud mõisted vasakult-paremale: “-kahjulik kuni +kasulik ENDALE”
Püstisel Y-teljel märgitud mõisted: “-kahjulik kuni +kasulik TEISTELE”
Neli kvadranti
Loeme kõigepealt ülemised vasakult paremale ja siis alumised vasakult paremale:
- ABITU (ülemine vasak)
- INTELLIGENTNE (ülemine parem)
- RUMAL (alumine vasak)
- BANDIIT (alumine parem)
Kuidas tabelit kasutada?
Sellesse tabelisse saad iga vaadeldava teo või otsuse märkida punktikesega. Kuhu iga punktike lisada, mõõdad selle järgi:
- Kui kasulik või kahjulik see oli iseendale (X-telg)
- Kui kasulik või kahjulik see oli teistele (Y-telg)
Reeglid:
- Kui tegu oli kasulik iseendale → jääb tabelis paremale poolele
- Kui tegu oli kahjulik iseendale → jääb vasakule poolele
- Kui tegu oli kasulik teistele → liigub märk tabeli ülemisse poolde
- Kui tegu oli kahjulik teistele → kuulub märk tabeli alumisse poolde
Kvadrantide läbikäimine
3. Rumal (alumine vasak)
Kolmanda kvadrandi alumisest vasakust nurgast leiame kõige rumalamad teod: need olid maksimaalselt kahjulikud endale JA maksimaalselt kahjulikud ka teistele.
Mõnikord tuleb rumal otsus teadmatusest, teinekord aga hapnevast, kibestunud hingest – “Kui mina ei saa, ärgu saagu keegi teine ka!”
4. Bandiit (alumine parem)
Bandiit neljandas kvadrandis on endiselt kahjulik ühiskonna silmis, kuid ta suudab olla kasulik iseendale. Lamava X-telje keskmes, rumaluse piiri lähedal, on tal sellest küll marginaalne kasu. Oma kvadrandi paremas all nurgas on ta aga suutnud olla endale maksimaalselt kasu(m)lik, ent teistele tekitanud maksimaalset kahju. Püsti Y-telje suhtes ülespoole liikudes hakkab teistele tekitatud kahju vähenema – intelligentse teljega lähekuti on tegemist juba tavapärase majandusliku ümberkantimisega, mis majanduse kogumahtu ei vähenda.
1. Abitu (ülemine vasak)
Abitud on selles osas kui röövlite vastand – ehk on esimene kvadrant just see, kust röövlid oma osad haukavad. Abitud tehingud on sellised, mis on kahjulikud endale, kuid kasulikud teistele.
Paremal ülevas nurgas on siis otsus, mis on ennasthävitav, kuid väga – miks mitte lausa ülendavalt – kasulik teistele. Mööda püstist Y-telge alla laskudes see kasu teistele kahaneb, ent mööda lamavat X-telge kahaneb aga kahju iseendale.
Teeniv vs ennastsalgav
Diagonaalist vasakule-alla jääv osa (puudutab kokku rumalaga):
Koondab enda alla teod, mis on abitud ennastsalgavas mõttes – nende tehingute tulemusel kaob väärtust tervest maailma majanduslikust mahust.
Diagonaalist paremale-üles jääv osa (intelligentse teljega kokkupuutuv):
Võib olla juba anaboolsem ja vaimulikum. Siinne abitus võib ollasiegi mõneti alistuv, teeniv, teadlikult ennastohverdav kellegi teise (või lausa mingi grupi, rahvuse või tsivilisatsiooni) hüvanguks. Siine isiklik kaotus üldjuhul on lihtsalt ümber kanditud teistele, suures pildis maailmas varanduse varud sellisel juhul ei vähenenud.
Neutraalsus (keskpunkt)
Jõuamegi teoeertilisse keskmisse punkti, neutraalsusesse, kuhu langenud otsused ja teod ei ole kellelegi ei kasulikud ega kahjulikud.
Pane tähele: Kõik, mis diagonaalist jääb paremale-üles nii bandiidi kui abitu kvadrantides, on tavaline majandusringlus – tehingud, kus suures pildis majanduslikku kahju ei ole, vaid väärtus/vara lihtsalt liigub ühtedest käitest teistesse. Hawkinsi teadvuse kaardi põhjal [LOE LÄHEMALT] võiks ka mõelda, et antud diagonaal võiks olla see kriitiline punk 200.
2. Intelligentne (ülemine parem)
Liigume keskelt vaikselt paremale ja üles – sealt hakkavad juba tulema win-win otsused, millest võidab nii tegutseja kui teised. Need me nimetame intelligentseteks otsusteks.
Praktilise rakendatavuse piirid
Üks otsus ei määra midagi – ei ühe inimese, perekonna, kommuuni, linna, rahvuse kohta. Rohkemate märkmete korral võib aga tabelis mingisugune kalduvus esile tulla – kas ka tegemist on märkmete tegija kalduvuse või tõepoolest vaadeldavaga, on juba omaette ooper.
Võimalik, et tänu meie oma puudulikkusele informatsiooni hindamise osas ei ole sellel tabelil praktiliselt rakendatavat väärtust – pärismaailmas võivad tegude tagajärjed ulatuda kaugemale, kui me arvata oskame.
Kahju levib eksponentsiaalselt ja puudutab rohkem inimesi, kui me ise kokku puutume – aga samas – niisamuti saavad levida ka head teod.
Vaimne perspektiiv
Ehk on sellised teod ka oma vaimu perspektiivis meile kättesaadavad – kuigi Jeesuse keha löödi risti ja sellega kahtlemata kaasnes piin, valu, lein – juhtus tema vaimuga midagi erakordset.
Niisamuti on igas vaimu ja südamega inimeses ehk olemas see mõõde, kus maine keha teenides ikka paratamatult ajas kulub ja aegub, ent vaim kasvab ja inspireerib teisigi.
Kui seda kedagist või midagist aga ka vaim aina nürineb, ehk oled tegemas misagi rumalat või teenid mõnda röövlit 🙂
Viited
Carlo M. Cipolla essee The Basic Laws of Human Stupidity (1976) on PDF-faili kujul inglise keelde tõlgituna saadaval Archive.org-is: [LINK]
